Norra on hüdroenergia suurtootja. Peaaegu kolmandik sellest energiast kasutatakse metallide, kemikaalide, naftakeemiatoodete, mineraalsete maavarade, paberi ja tselluloosi tootmiseks. Norra töötlev tööstus moodustab riigi suurima maismaapõhise ekspordisektori. Norra toetub pea täielikult hüdroenergiale, mis muudab tööstusobjektide käitamise paljude teiste riikidega võrreldes ökonoomsemaks ja keskkonnasõbralikumaks.
Metallid
Norra on alumiiniumi, magneesiumi ja rauasulamite suurtarnija ning ühtlasi üks maailma suurimaid primaaralumiiniumi tootjatest ja eksportijatest. Valmistoodete valmistajad kasutavad alumiiniumist pooltooteid ehitus-, transpordi- ja pakenditööstuses. Rauasulameid – rauaränisulamit (ferrosiliitsium), rauamangaanisulamit (ferromangaan) ja rauakroomisulamit (ferrokroom) kasutatakse peamiselt terasetootmises. Norra toodab ka ränimetalli, tsinki, niklit ja vaske.
Keemiatooted
Norra esimene suuremahulise hüdroenergiakompleksi ehitamise lõpetas Norsk Hydro 1907. aastal. Euroopa tollal suurim elektrijaam oli mõeldud põllumajandusväetiste tootmise varustamiseks elektrienergiaga. Nüüd on Norsk Hydro Euroopa juhtiv nitraadi, seguväetiste, karbamiidi ja ammoniaagi tarnija. Tähtsa Euroopa nafta- ja gaasitootjana on Norra ühtlasi plastmaterjalide – nt vinüülkloriidmonomeer ja polüvinüülkloriid (PVC) – toormeallikas. Veel ühe Norra keemiatööstuse haru moodustavad tehnilised tooted – värvid, liimid, puhastusvahendid, alginaadid ja peenkemikaalid.
Tselluloos ja paber
Suur metsaressurss ja odav hüdroenergia on taganud Norrale tähtsa osa maailma tselluloosi- ja paberiturul. Umbes 90 protsenti riigi tselluloosi- ja paberitoodangust läheb ekspordiks. Norra tselluloositootjad tarnivad mitut liiki tselluloosi, sealhulgas ajalehe- ja ajakirjapaberi tootmisel olulist lühi- ja pikakiulist sulfaattselluloosi.
Keskkonnakaitse
Norra töötleva tööstuse ettevõtetele on kehtestatud rida saastemakse. Nendega eesmärk on tagada, et tarbija kataks keskkonnasäästliku tootmise kulud. Viimase kümne aasta jooksul on kahjulike ainete heitkogused vähenenud 90 protsendi võrra ning kasvuhoonegaaside heitkogused umbes 10 protsendi võrra.