Norra on suuruselt kuues hüdroenergia tootja maailmas. Norra hüdroenergiasektor on kujundatud nii, et see sobiks muutlike tingimustega looduslikus veevarustuses ja et tootmine vastaks hooajalistele nõudluse kõikumistele. Eriti sademerohketel aastatel säilitatakse mitmetes reservuaarides vett kuivemateks aastateks. See hõlbustab koordinatsiooni nende riikidega, kes kasutavad soojuselektrijaamadest saadavat elektrit. Norra ja teiste riikide vaheline energiakaubandus toimub Nordel’i ja Nord Pool’i, Põhjamaade elektribörsi egiidi all.
Varem kaeti elektritarbimise kasv uute hüdroelektrijaamade rajamisega, kuid 1990. aastatel otsustas valitsus ehitada kaks gaasielektrijaama. Gaasienergia kasutuselevõtt Norras on sellest ajast peale olnud kuum vaidlusteema, mis on tekitanud keskkonnakaitsjate tugeva vastuseisu.
Tuumaenergia vallas on läbi viidud põhjalikke uuringuid, kuid tuumaenergia kasutuselevõtu plaanid heitis Storting (Norra riigikogu) 1979. aastal kõrvale.
Majapidamisi varustatakse Norras elektriga 230 ja 400 V madalpinge- ja 22 kV kõrgepingevõrgu kaudu, mis saabub üleriigilisest vooluvõrgust kohalikku, kust see juba palju madalama pingega edasi jaotatakse. Mastaapsemad elektrijaamad ehitatakse 230-420 kV võrgupingega, et oleks võimalik elektrit kaugete vahemaade taha transportida. Üleriigiline vooluvõrk ühendab erinevad süsteemid üle kogu Norra. See lihtsustab riigisisest koordinatsiooni ja kindlustab iga üksiku elektrijaama optimaalseima kasutuse, hoolimata pidevalt muutuvatest tootmistingimustest. Naaberriikidesse veetud kaablid võimaldavad samasugust koordinatsiooni ja energiakaubandust ka üle riigi piiride.