Norra on olnud Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni liige alates selle asutamisest aastal 1945. Tegelikult oli ka esimene ÜRO peasekretär Trygve Lie just norralane. ÜRO on alati olnud üks tähtsaim tugipunkt Norra osalusel rahvusvahelises kogukonnas. Norra prioriteediks on rakendada jõupingutusi selle nimel, et teha ÜROst tugev ja tõhus organisatsioon, mis oleks rahvusvahelise õiguskorra ja ülemaailmse julgeolekusüsteemi nurgakiviks. Viimase 15 aasta lõikes on see töö muutunud üha olulisemaks.
ÜRO juhitud maailmakord on kooskõlas Norra huvidega. Me vajame ÜRO-d, mis funktsioneeriks nii globaalse foorumi, normilooja kui täidesaatva organina. Kõik liikmesriigid hoolimata nende suurusest ja mõjuvõimust peavad saama ära kuulatud. Korralikuks toimimiseks peab ÜRO tegevus olema tõhus ja usaldusväärne, organisatsioon peab oma ülesannete täitmiseks piisavalt ressursse ning pidama oma vahendite üle korralikku arvestust. Seetõttu toetabki Norra käimasolevat ÜRO reformimistööd.
Tõhusam ÜRO
1990ndatel käivitasid Norra ja muud Põhjamaad ÜRO reformimise Põhjamaade projekti. See keskendub peaasjalikult viisidele, kuidas muuta ÜRO majandus- ja sotsiaalvaldkonnas tõhusamini toimivaks. Paljudki sellest projektist tulenevad ettepanekud on kaasatud peasekretäri juhitavasse reformipaketti. Norra toetab neid reforme ning on korduvalt rõhutanud, et see tohutu hulk ülesandeid, mida ÜRO peab täitma ning ebapiisavad rahalised ja inimressursid, mida liikmesriigid nende ülesannete täitmiseks eraldavad, ei ole omavahel kooskõlas. Norra on juhtinud tähelepanu sellele, et reforme tuleb ka paremini koordineerida – nii ÜRO erinevate spetsialiseeritud asutuste vahel kui ka ÜRO ning Rahvusvahelise Valuutafondi, regionaalsete arengupankade ja Maailmapanga vahel.
Vaesuse vähendamine ja sotsiaalareng
Norra on seisukohal, et ÜRO eriasutused ja -programmid on oluline vahend majandus- ja sotsiaalarengu soodustamiseks vaeseimates riikides. 2000. aasta septembris võtsid maailma juhtivpoliitikud vastu millenniumi deklaratsiooni, kus on kokku võetud aastatuhande arengueesmärgid. Need eesmärgid, mille hulka kuulub äärmuslikus vaesuses elavate inimeste osakaalu vähendamine poole võrra, tahetakse saavutada aastaks 2015 ning need kujutavad endast aluspõhimõtteid, millest juhinduda kõigis arenguprogrammides kogu ÜRO süsteemi ulatuses. 2000. aastast alates on need eesmärgid olnud ka teiste riikide ja organisatsioonide arengualaste pingutuste keskmes. Nad moodustavad ka Norra enda vaesuse vastu võitlemise tegevuskava põhituuma ja on kogu meie arengukoostöö juhtpõhimõte.
Rahu tagamine
Norra toetab aktiivselt jõupingutusi, et tugevdada ÜRO konfliktide ärahoidmise ja kriisireguleerimissuutlikkust ning ÜRO rolli mitmesugustes käimasolevates rahuprotsessides. Norra on üks ÜRO rahutagamisjõudude mootoreid oli, kes valiti 2006. aastal ÜRO Rahutagamiskomisjoni liikmeks. ÜRO rahuoperatsioonid on oluline vahend rahvusvahelise rahu ja julgeoleku ning Norra panus sellesse on märkimisväärne. Norra rõhutab ÜRO rahuoperatsioonides sõjaväeliste ja tsiviilelementide hea koostöö vajadust. See tähendab, et sõjaväelisi, humanitaar- ja arengumeetmeid peab vaatlema ühtses kontekstis ning need peavad olema osa püsiva rahu kindlustamise üldisest strateegiast. Norra soovib, et rahuoperatsioonide planeerimisel ja läbiviimisel pöörataks tähelepanu ka naiste olukorrale ja vajadustele ning et naised osaleksid kõigis rahu tagamise ja loomise ettevõtmistes.
Demokraatia ja inimõigused
Demokraatlik areng ja inimõiguste austamine kuuluvad Norra välis- ja arengupoliitika peamiste eesmärkide hulka. Norra üritab aktiivselt tugevdada ÜRO rolli neis sfäärides. Norra omistab erilist tähtsust sellistele valdkondadele nagu tsiviilisikute kaitse vägivaldsete konfliktide korral, inimõiguste eest võitlejate kaitse ning naiste, laste ja põlisrahvaste õiguste kaitse.
Norra sissemaksed ÜROsse
Norra sissemaksed moodustavad 0,68 protsenti ÜRO püsieelarvest ja ka ÜRO rahutagamisjõudude eelarvest. Samas on Norra liikmemaks võrreldes tema vabatahtlike annetustega suhteliselt väike. 2004. aastal maksis Norra liikmemaksusid kokku veidi alla 130 miljonit Norra krooni. Norra vabatahtlikud annetused ÜRO süsteemi (fondid, programmid ja eriasutused, väljaarvatud Maailmapank ja regionaalsed arengufondid) ulatusid 2004. aastal ligi 4,5 miljardi Norra kroonini. ÜRO enda arvutuste kohaselt on Norra ÜRO süsteemi toetajate seas seitsmendal kohal. Norra on üks suurimaid annetajaid ÜRO fondidele ja programmidele, mis on ÜRO süsteemi peamine täitevmehhanism. Näiteks on Norra üks peapanustajaid UNDP-le, kes koordineerib ÜRO fondide ja programmide tegevust siseriiklikul tasandil. Norra arendab selle programmiga tihedat koostööd. Samuti on Norra esindatud ÜRO fondide ja programmide nõukogudes. ÜRO asutamisest möödunud pikkade aastate vältel ÜRO tähtsatel ametikohtadel töötanud hulk norralasi: ÜRO esimene peasekretär oli Trygve Lie, Norra endine peaminister Gro Harlem Brundtlandi on olnud Maailma Tervishoiuorganisatsiooni peadirektor, endine välisminister Thorvald Stoltenberg on olnud põgenike ülemkomissar, Jan Elgeland on peasekretäri asemik humanitaarküsimustes (OCHA) ja humanitaarvõlgade kustutamise koordinaator, endine peaminister Kjell Magne Bondevik on ÜRO peasekretäri erisaadik nn Aafrika sarvel ehk Somaalias, Terje Rød-Larsen on tegutsenud peasekretäri eriesindajana Lähis-Idas ning on praegu Julgeolekunõukogu resolutsiooni nr 1559 täitmise eriesindaja ning Geir O. Pedersen on hetkel peasekretäri isiklik esindaja Lõuna-Liibanonis. Hetkel rahastab Norra ühtlasi ÜRO erinevate asutuste 50–60 nooremametnikku. Igal aastal nimetab Norra ametisse umbes 15–20 uut nooremametnikku ja rahastab nende tegevust.