1990ndate keskpaigast on Norra seadnud oluliseks prioriteediks jõupingutused maa- või jalaväemiinidest põhjustatud kannatuste vähendamiseks. Norra etendas juhtivat rolli protsessis, mille tulemuseks oli jalaväemiinide kasutamise, ladustamise, tootmise ja üleandmise keelustamise ning nende hävitamise konventsioon (miinide keelustamise konventsioon). Konventsiooni tekst kiideti lõplikult heaks 1997. aasta septembris Oslos toimunud läbirääkimistel.
Töö eest miinide keelustamise konventsiooni väljatöötamisel ning muu miinivastase humanitaartegevusega on Norra saavutanud rahvusvahelise tunnustuse. Norra pakkus oma selle valdkonna spetsialistide kogemusi ning on andnud olulist rahalist toetust rahvusvahelisel tasandil toimunud miinivastasele tegevusele: aastatel 1997–2005 jagas Norra selleks otstarbeks kokku 200 miljonit USA dollarit. Samuti mängib Norra aktiivset rolli rahvusvahelise miinivastase tegevuse toetuseks ressursside mobiliseerimisel ning olemasolevate ressursside tõhusa kasutamise kindlustamisel.
Oluline osa miinide keelustamise konventsiooni elluviimiseks tehtavates jõupingutustes ja muus miinivastases humanitaartegevuses on olnud Norra vabaühendustel. Ühendus Norra Abi Rahvastele (Norwegian People’s Aid) on üks suuremaid tegijaid lõhkekehade kahjutustamise alases humanitaartegevuses. Just selle organisatsiooni kogemused on aidanud Norral saavutada selles valdkonnas juhtiv positsioon.
Elavjõudu hävitavate miinide keelustamist peetakse väga oluliseks põhimõtteks rahvusvaheliste inimõiguste kaitsel. Lisaks sellele, et keelatud on miinide kasutamine sõjategevuses, sillutab see keeld teed ka sõdadest puudutatud riikide sotsiaal-majanduslikule arengule. Sõjajärgne miiniväljade kahjutustamine on oluline viis kindlustamaks osapooltevahelist usaldust ning võimaldab puhastatud maad muudel eesmärkidel kasutada. Seetõttu on miinivastane humanitaartegevus moodustanud olulise osa Norra toetusest rahuprotsessidele, millega ta on tihedalt seotud, sealhulgas näiteks Sri Lankal ja Sudaanis.
Miinide keelustamise konventsioon avati allkirjastamiseks 3. detsembril 1997 ning see jõustus 1. märtsist 1999. See on pannud aluse täiesti uuele normistikule seoses elavjõudu hävitavate miinidega. Alates konventsiooni jõustumisest on elavjõudu hävitavate miinide kasutamine märkimisväärselt vähenenud, nende tootmine järsult langenud ja müük peaaegu täielikult peatunud. Maamiinivarusid on kiires tempos vähendatud, veelgi rohkem miinivälju kahjutuks tehtud ning – mis ehk kõige olulisem – uute miiniohvrite arv on märgatavalt vähenenud. Tänaseks on konventsiooni ratifitseerinud 151 riiki, kuid seda tunnustatakse rahvusvahelise normina isegi laialdasemalt; paljud riigid, kes pole konventsiooni ratifitseerinud, on sellegipoolest otsustanud oma maamiinipoliitikat selle sätete kohaselt muuta.