Norra on 5. mail 1949 loodud Euroopa Nõukogu üks kümnest asutajaliikmest. Euroopa Nõukogu on kõigist Euroopa koostööorganisatsioonidest vanim. Nõukogu asutati eesmärgiga saavutada suurem ühtsus kõigi liikmete vahel, soodustada sotsiaalset ja majanduslikku arengut ning tagada demokraatia, õigusriigi ja inimõiguste põhimõtete järgimine.
Norra peab koostööd Euroopa Nõukogus väga tähtsaks ja toetab jätkuvalt selle institutsiooni arengut. Norra hinnangul on Euroopa Nõukogul ülitähtis roll eelkõige inimõiguste, õigusriigi ja hea halduse põhimõtete juurutamisel. Samuti on see institutsioon oluline stabiilsuse tagamisel, konfliktide ennetamisel ja demokraatia edendamisel meie maailmajaos. Välisministeerium teeb koostööd mitmete ministeeriumidega Norras ja teistes nõukogu liikmesriikides, et tõhustada Euroopa Nõukogu tööd neis valdkondades.
Praegu kuulub Euroopa Nõukokku 47 liikmesriiki ehk kaks korda nii palju kui 1989. aastal. Elanike arv Euroopa Nõukogu liikmesriikides on kokku üle 800 miljoni. Nõukogu koostöötegevus on oluliselt laienenud; see hõlmab nüüd ka välispoliitikat, inimõigusi ja juriidilisi küsimusi, haridust, kultuuri, meediat, sotsiaalset ühtekuuluvust, tervisekaitset, keskkonna- ja maastikukaitset, lapsi ja noori, sporti ning kohalike omavalitsuste ja regionaalvalitsuste vahelise piiriülese koostöö valdkondi.
Aastail 1989–2004 oli Norra Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee eesistuja. Eesistujaperiood andis Norrale ainulaadse võimaluse mõjutada nõukogu tegevuskava. Üks Norra prioriteete oli Euroopa inimõiguste kaitse süsteemi reformimine.
Strasbourg’is asuvas Euroopa Inimõiguste Kohtus on hetkel pooleli ligi 80 000 kohtuasja. Uute avalduste hulk kasvab pidevalt; ennustatakse, et aastal 2010 laekub isegi 102 000 uut avaldust. Käimas on ulatuslik kohtureform, mis peab muutma kohtu töö tõhusamaks, et võimaldada sellel jätkuvalt oma olulist funktsiooni täita.
Euroopa Inimõiguste Konventsiooni 14. lisaprotokolli abil loodetakse muuta kaebuse esitamine kiiremaks ja suurendada kohtu juhtumikäsitlussuutlikkust. Norra on rõhutanud 14. lisaprotokolli kiire jõustamise ja kohturegistri tugevdamise vajadust, samuti seda, et riigid peavad ka ise aitama kohtu töökoormust vähendada, vältides inimõiguste rikkumisi, pakkudes inimestele tõhusaid siseriiklikke õiguskaitsevahendeid ja parandades võimalikele kaebajatele pakutava (õigus)abi kvaliteeti.
Varssavis 2005. aasta mais toimunud Euroopa Nõukogu kolmas tippkohtumine kinnitas taas nõukogu võtmerolli inimõiguste, demokraatia ja õigusriigi printsiipide kaitsel. Tippkohtumisel võeti vastu mitmed otsused, mis näevad ette Euroopa inimõiguste kaitse süsteemi toetamist, demokraatiafoorumi loomist ning tihedamat koostööd OSCE ja Euroopa Liiduga. Tippkohtumisel heakskiidetud tegevuskava arutati ka Ministrite Komitee 116. sessioonil 2006. aasta mais.
Samal sessioonil sai Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee eesistujaks Vene Föderatsioon. Sessioonil osales ka Norra välisminister.