Jääme truuks võitlusele vaesuse vastu, pühendumusele ÜRO aastatuhande arengueesmärkidele ja usule ÜRO juhitud maailmakorda.
Peame oma töös oluliseks üksikisikute õigusi ja püüame aidata riikidel täita nende kohustusi üksikisikute õiguste tagamisel.
Norra teeb sihikindlaid jõupingutusi sellistes võtmevaldkondades nagu head valitsemistavad, inimõigused, keskkonna- ja kliimamuutused, haridus, tervishoid ja sooline võrdõiguslikkus. On hästi teada, et haridusse, tervishoidu ja naiste sissetulekuvõimalustesse investeerimine soodustab tublisti sotsiaalset arengut ja majanduskasvu.
Arengumaad kujundavad ise oma tulevikku
Riigi arengukäiku ei saa väliste vahenditega suunata. Arengumaadel on õigus ja vastutus kujundada ise oma tulevikku. Norra on seisukohal, et positiivne sotsiaalne areng eeldab toimivat riiki, tegusat kodanikuühiskonda ja elujõulist erasektorit. Arengumaadel tuleb teha valikuid ja määrata kindlaks prioriteedid sotsiaalteenuste, demokraatia ja poliitikate arendamises, selleks et edendada tööhõivet ja jätkusuutlikku majanduskasvu.
Norra võib neid protsesse toetada rahastamise ja nõustamise abil.
Kliima ja mets
Kliimamuutused süvendavad vaesust veelgi. Kliimamuutustega kohanemine tähendab eeskätt vaesemate riikide haavatavuse vähendamist muutuste suhtes. Algatuse "Kliima ja mets“ kaudu on Norra võtnud enda kanda rahvusvahelise juhtrolli vihmametsade kaitsmisel, mis koguvad ja talletavad süsinikdioksiidi, toetavad bioloogilist mitmekesisust ja annavad elatist põlisrahvastele. Keskkonnapoliitika, mis soovib olla elujõuline, peab nii rikastes kui ka vaestes riikides olema ühendatud tööhõivet ning sissetulekute ja tootmise kasvu soodustava majanduspoliitikaga.
Konflikt
Enamik tänapäeva relvastatud kokkupõrgetest leiab aset arengumaades ja mitmed Norra partnerriikidest on sõjalistes konfliktides või nendest ohustatud. Sõjalised kokkupõrked põhjustavad probleeme, mis laienevad märksa kaugematele piirkondadele ja rahvastele kui need, keda otseselt mõjutatakse. Naaberriigid ja terved piirkonnad võivad muutuda ebastabiilseks ning halvimal juhul kistakse nad otse konflikti. Mõnel konfliktil võivad olla globaalsed tagajärjed. Tsiviilelanike kannatused sõjalistes konfliktides on määratu suured. Naised ja lapsed näiteks on eriti haavatavad väärkohtlemise ja seksuaalse vägivalla suhtes. Meie pingutused rahu ja leppimise nimel põhinevad austusel inimõiguste vastu ja nende edendamisel. Norra peab esmatähtsaks jõupingutusi nõrkades riikides.
Ebaseaduslikud rahavood ja juurdepääs kapitalile
Maailmamajanduse kiire kasv on aidanud vaesust vähendada ja parandada miljonite inimeste elatustaset. Arengumaadele tuleb tagada laiem juurdepääs globaalsele kapitalile, paremad võimalused lisaväärtuse loomiseks ja tugevam kontroll enda majandusressursside üle ning nad peavad julgustama investeerimist omaenda riiki. Valitsus suurendab jõupingutusi nimetatud protsesside toetuseks, ergutades näiteks kaubandust, soodustades investeerimist ja häid valitsemistavasid ning lihtsustades migrantide rahaülekandeid.
Teine prioriteetne valdkond on võitlus ebaseaduslike rahavoogude vastu arengumaadest, mis ulatuvad hinnanguliselt kuni nelja triljoni Norra kroonini aastas. Võitlus maksuoaaside vastu on samuti üks nende jõupingutuste võtmeelemente.