Rahvusvaheline keskkonna-alane koostöö on oluline ka lahenduste väljatöötamisel selliste üleilmsete, kõiki maid puudutavate keskkonnaprobleemidega võitlemiseks nagu kliimamuutused, bioloogilise mitmekesisuse vähenemine ja looduskeskkonna saastamine ohtlike kemikaalidega. Norra on oluline keskkonnaküsimustes juriidiliselt siduva koostöö loomisele suunatud jõupingutuste tegija.
Keskkonna- ja ressursijuhtimispoliitikad kuuluvad Norra välis- ja arengukoostöö poliitika võtmeküsimuste hulka. Rahuldavad keskkonnatingimused aitavad edendada stabiilsust ja turvalisust. Tervislik ja mitmekesine keskkond on vajalik vaesusega võitlemiseks ja kõikide maailmas elavate inimeste heaoluks jätkusuutlike arengute saavutamiseks.
Prioriteetsed valdkonnad
Norra jaoks on rahvusvahelises koostöös prioriteetsed:
- kliimamuutused
- ohtlikud kemikaalid
- bioloogiline mitmekesisus
Kliimamuutused
Inimtegevusest põhjustatud kliimamuutused on tänapäeval üks suuremaid keskkonnaprobleeme maailmas. Globaalne ilmastik on juba muutumas ning ÜRO valitsustevahelise kliimamuutuste paneeli hinnangul on viimase 50 aasta jooksul toimunud kliimasoojenemine suuresti inimtegevuse tagajärg. Ülemaailmne keskmise temperatuuri tõus võib mõjutada sademeterežiimi ja tuulte suunda, muuta kliimavöötmete piire ja tõsta maailmamere taset. Temperatuuritaseme muutused võivad avaldada ülisuurt mõju nii looduslikele ökosüsteemidele kui inimühiskonnale. Täna teame me inimese poolt põhjustatud kliimamuutustest juba piisavalt palju, et hakata tegutsema: mida kauem me ootame, seda suurema koorma ning rängemad kahjud jätame tulevaste põlvkondade kanda.
Norra tegutseb aktiivselt kasvuhoonegaaside kontsentratsiooni stabiliseerimisel atmosfääris sellise taseme juures, mis ennetab inimtegevusest põhjustatud ohtlikku vastasmõju kliimasüsteemidega. Norra täidab oma Kyoto protokolli raames võetud kohustust piirata ajavahemikus 2008–2012 kasvuhoonegaaside emissiooni tasemeni, mis ei ületa üht protsenti üle 1990. aasta taseme. Samuti tegutseb Norra aktiivselt selle nimel, et peale 2012. aastat rakenduks veelgi põhjalikum ja ambitsioonikam kliimarežiim.
Loe pikemalt Norra kliimaprioriteetidest siit
Ohtlikud kemikaalid
Ohtlike kemikaalide kasutamine on viimase 50 aasta jooksul hüppeliselt kasvanud. Keemilised ained on praegu kõigi toodete ja tootmisprotsesside lahutamatu osa. Kemikaalid levivad kaugete vahemaade taha nii kaubandustegevuse kui ka tuulte ja ookeanihoovustega. Norra on selles suhtes eriti haavatav, sest tuuled ja hoovused kannavad saasteaineid põhja, muutes põhjapoolsed alad kogu põhjapoolkera ohtlike kemikaalide ladustuspaigaks.
Ohtlikke kemikaale puudutav rahvusvaheline seadusandlus on viimaste aastate jooksul märgatavalt rangemaks muutunud – seda peamiselt tänu mitmete lepete jõustumisele. Norra tegutseb aktiivselt rahvusvahelisel tasemel tehtavate jõupingutuste suurendamise nimel. Sellega seoses arendatakse praegu ÜRO keskkonnaprogrammi (United Nation’s Environmental Programme – UNEP) toetusel laiapõhjalist globaalset strateegiat ohtlike kemikaalidega seotud laiaulatuslike väljakutsetega toimetulemiseks.
Bioloogiline mitmekesisus
1992. aasta Rio de Janeiros peetud säästva arengu teemalise maailmakonverentsi (World Conference on Sustainable Development) järel on Norra võtnud oma prioriteediks ÜRO bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni arengu edendamise. Millenniumi Ökosüsteemide Hindamine – seniajani kõige laiaulatuslikum maailma ökosüsteemide hindamine – oli üks konventsioonis määratletud projektidest. Norra on võtnud endale Põhjamaade Ministrite Nõukogus erilise vastutuse: tagada nimetatud hindamise tulemuste arvessevõtmine rahvusvahelises keskkonnaalases koostöös ning arengukoostöö poliitikate kujundamisel. Riiklike ettevõtmiste puhul loetakse väga tähtsaks juhindumist konventsiooni eesmärkidest ja programmidest, samuti Cartagena bioloogilise ohutuse protokolli sätetest. Johannesburgis säästva arengu teemalisel tippkohtumisel võetud eesmärk saavutada bioloogilise mitmekesisuse vähenemise praeguse tempo märgatav langus aastaks 2010 saavutatakse ühiskonna kõikide vastavate sektorite koostöö tulemusena.
Keskkonna-alane koostöö Euroopa Liiduga
Viimase kolmekümne aasta jooksul on Euroopa Liit ellu viinud laiaulatuslikku keskkonnapoliitikat. See põhines seisukohal, et saastamine on piiriülene nähtus ning erinevate alade ühiseid keskkonnaprobleeme saab lahendada vaid riigiüleste regulatsioonide abil.
Euroopa majanduspiirkonna leping näeb ette mitmesuunalist koostööd keskkonnaküsimustes. Vastavalt lepingu sätetele peab Norra järgima enamikku Euroopa Liidu laiahaardelisi keskkonna-alaseid seadusandlikke akte. Ühised Euroopa normid kehtivad paljudes valdkondades, sh kemikaale, õhku, jäätmeid ja vett puudutavates küsimustes. Euroopa majanduspiirkonna leping ei hõlma loodusressursside majandamise ega kultuuripärandi säilitamisega seotud valdkondi.
Euroopa majanduspiirkonna uued finantsmehhanismid on oluline aspekt Norra keskkonna-alases koostöös Euroopa Liiduga. Viimase viie aasta jooksul andis Norra igal aastal 1,9 miljardi Norra krooni suurust rahalist toetust, mis läks eelkõige kümnele uuele liikmesriigile. See abi oli mõeldud sotsiaalse ja majandusliku ebavõrdsuse vähendamiseks laienenud Euroopa Liidus, ja keskkonnaküsimused on sealjuures olnud tähelepanu keskmes.
UNEP – ÜRO keskkonnaprogramm
Norral on rahvusvaheliste keskkonna-alaste jõupingutuste tugevdamisel oluline roll. Üks meetmetest on seejuures UNEP-i – ülemaailmse keskkonnafoorumi – tugevdamine.
Norra keskendab oma jõupingutused järgmisele neljale olulisemale meetmele:
- UNEP-i teaduspotentsiaali tõstmine, võimaldamaks organisatsioonil anda selge hinnang keskkonnaprobleemidele mitmesugustes valdkondades.
- UNEP-i tootmisvõimsust suurendavate meetmete tõhustamine ja tehnoloogia siire arengumaadesse.
- Liikmesriikide osaluse suurendamine UNEP-i juhtorgani vastuvõetud otsustes UNEP-i alaliste esindajate komisjonis üldise liikmelisuse sisseviimise teel.
- UNEP ettevõtmiste rahalise toetuse suurendamine.
Kaubandus ja keskkond
Rahvusvahelised kokkulepped, mis ei ole seotud keskkonnakaitsega, takistavad tihtipeale siseriiklike keskkonnameetmete kasutuselevõttu. See torkab eriti silma kaubandusvabaduse suurendamise läbirääkimiste kontekstis Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) egiidi all, vabakaubanduslepete sõlmimisel EFTA ja kolmandate riikide vahel ning EL-EEA ühisturuga seonduvate algatuste puhul.
Keskkonnamõjude hindamine on nõutav kõigi vastavate arutlusteemade puhul praeguses WTO kõnelustevoorus. Samal ajal on kaubanduse ja keskkonna vahekord ka eraldi aruteluobjekt. Norra valitsuse arvates peab WTOd ning mitmepoolseid keskkonnakokkuleppeid vaatlema võrdsel positsioonil asuvate rahvusvaheliste instrumentidena, mille eesmärk on rahuldada rahvusvahelise kogukonna vajadusi, ning nimetatud kokkulepped ei ole üksteisega hierarhilises suhtes. Samuti on oluline, et läbirääkimised viiksid lahendusteni, mis on piisavalt paindlikud keskkonnapoliitika tõhusaks elluviimiseks.
Arengukoostöösse lõimitud keskkonnaküsimused
Norra arengukoostöö tegevussuuniste üks peaeesmärke on edendada globaalse keskkonna ja bioloogilise mitmekesisuse tulemuslikku ohjamist. Arengukoostöö meetmed peavad aitama parandada keskkonnaseisundit partnerriikides ja ennetada globaalset keskkonnaseisundi halvenemist.
Norra arengukoostöö ja arengumaadega tehtava koostöö peamiste valdkondade hulgas on:
- jätkusuutlik tootmine;
- bioloogilise mitmekesisuse säilitamine ja jätkusuutlik kasutamine;
- saaste vähendamine;
- kultuuripärandi säilitamine.
Keskkonnaministeerium on allkirjastanud eraldi keskkonnalepingud oma sõsarorganisatsioonidega Indoneesias, Lõuna-Aafrika Vabariigis ja Hiinas.
Indoneesia
Indoneesia on üks suurema bioloogilise mitmekesisusega riike maailmas, lisaks on sealsetel hiiglaslikel vihmametsadel oluline roll globaalse kliima kujundamises. Riigi loodusressursid on kasvava surve all, kuid loodusressursside majandamise skeemide elluviimine on mitmel põhjusel raskendatud.
Selle regionaalse koostöö eesmärk on genereerida laia toetuspinnaga plaane keskkonna ja loodusressursside majandamiseks ökosüsteemi lähenemise abil, mida nõuab ÜRO bioloogilise mitmekesisuse konventsioon.
Lõuna-Aafrika Vabariik
Keskkonnaalane koostöö Lõuna-Aafrika Vabariigiga sai alguse 1996. aastal. Pikaajaline koostöö keskkonnapoliitika alal on määrava tähtsusega, arvestades riigi poliitilist rolli regioonis ning positsiooni arengumaade seas. Koostöö toimub poliitilise dialoogi ning ühisprojektide kaudu. Kolmas koostöökokkulepe allkirjastati 2005. aasta detsembris ning nimetatud programmi jaoks eraldatakse igal aastal umbes 10 miljonit Norra krooni. Peamised tegevussuunad on koostöö toetamaks ülemaailmsete keskkonnakonventsioonide rakendamist, et aidata Lõuna-Aafrika Vabariigil täita oma kohustusi ning võtta aktiivne roll nende konventsioonide edasiarendamisel. Teised programmi olulised elemendid on Norra ja Lõuna-Aafrika institutsioonide vahelise koostöö edendamine, regionaalse koostöö parandamine ning valitsusväliste organisatsioonide osaluse tugevdamine.
Tulevatel aastatel keskendutakse eriti järgmistele valdkondadele:
- saastuse vähendamine
- bioloogilise mitmekesisuse kaitse
- hea valitsemine keskkonnasektoris
Hiina
Hiinaga alustati keskkonnaalast koostööd aastail 1995–1996. Selle koostöö eesmärgiks on muuhulgas jätkuva dialoogi arendamine elutähtsate keskkonnapoliitiliste probleemide lahendamiseks ning Hiina rahvusvaheliste kohustuste täitmise ja edasiarendamise toetamine. Tulevikus pööratakse suuremat tähelepanu kliimale ja keskkonnakahjulike ainete leviku tõkestamisele, samuti ka bioloogilisele mitmekesisusele ning vee- ja õhusaastele. Koostöö hõlmab suutlikkuse tõstmise meetmeid ning ühistegevust Innovation Norwayga, et edendada Norra keskkonnatehnoloogiat. Pekingi saatkonnas on loodud uus keskkonnanõuniku ametikoht, kelle ülesandeks on Norra ja Hiina vahelise kahepoolse keskkonnaalase koostöö edasiarendamine ning keskkonnale suunatud arengukoostöö.